Eesti Rahvusringhääling ja Raadioteater, koostöös Naks teatrifestivaliga salvestas muusik Kadri Voorandiga lastele mõeldud loengu. Seda millest räägib või laulab Kadri, saad kuulda esmakordselt 23. oktoobril kell 12.00 (koos pildiga) siin, www.naksfestival.ee lehel ja paralleelselt raadiosaatena www.lasteekraan.ee lehel.
Dirigent ja helilooja Maestro ning tema teener valmistuvad õhtuseks kontserdiks. Sel õhtul ei lähe aga kõik nii nagu tavaliselt. Lisaks muudele sekeldustele käivad Maestrol aeg-ajalt tohutud peavaluhood. Need on nii piinavad, et viivad ta justkui teise maailma, kus reaalsus on pea peale pööratud. Maestro saab teada, et tal on ajukasvaja. Ning siis külastab Maestrot... Olgugi, et lugu on ühe mehe meeleheitlikust võitlusest elu eest, ei ole see üdini traagiline ja masendusse laskuv, vaid pigem vastupidi: humoorikas ja lennukas, üllatusi ja ootamatuid pöördeid täis lavastus, kus vahelduvad reaalne elu ja äraspidine maailm, justkui sürrealistlik maal, milles on mingi reaalsuse nihestus, mingi kummalisuse atmosfäär. Lavastuse üheks märksõnaks on mängulisus. Kui juba minna, siis mitte tingimata surmtõsiselt, vaid ikka mängides. Mis meist alles jääb, kui meid kord enam ei ole? Kas kunstnik võib leida lunastuse läbi oma loomingu? Lummavate visuaalidega lavastus pillutab vaatajat reaalsuse ja nihestatud maailma vahel. Kaasaegse teatri esteetikale tuginedes põimuvad laval füüsiline teater, koreograafia, visuaalsed efektid ja haarav lugu. Laval Karl Robert Saaremäe ja Karl Edgar Tammi
Autor-lavastaja Kaido Rannik
Kunstnik Triin Simson
Koreograaf Christin Taul
Muusikaline kujundaja Mihkel Tomberg
Valguskunstnik Aleksandr Mirson
Videokunstnik Carmen Seljamaa
Sobib vanusele 12+
Lavastuse arutelu toimub 22. oktoobril kell 16.00 ja seda saab vaadata siit: https://naksfestival.ee/landing/bc/0cQZOWR4zl/tt9G...
Kuidas saada sõbraks sõnaga? Kas mõttega saab mängida?
Särevi Teatritoas etenduv lavastus tugineb sõnamängulustile ning kutsub kaasa mõtlema lapsi, kes lugemisega alles sinasõprust loovad, aga ka neid, kellel tähed juba selgemast selged.
Lavastuses kõlab näitleja, lavastaja ja muusiku Peeter Volkonski lasteluule tema luulekogudest “Onu Volgi värsiaabits” ning “Karukell ja kellakaru”. Luuletused, mis Peeter Volkonski on paberile pannud, ärkavad ellu kolme näitleja, teatrikunstnik Johannes Valdma loodud kujunduse ja vaataja fantaasia abil.
ALUSTEKSTI AUTOR: Peeter Volkonski
DRAMATISEERIJA JA LAVASTAJA: Jaanika Juhanson
KUNSTNIK: Johannes Valdma
NÄITLEJAD: Silva Pijon, Grete Konksi, Kristjan Poom
Sihtgrupp: Alates 6. eluaastast
Kestus: u. 45 minutit
Lustlik mäng väikese tulipunase päikesega
Kui kõrgel olid lauad ja laed,
kui lähedal oli päike,
kui lähedal taevas,
kui kaugel aed
ma olin väike.
Betti Alver
„Tulipunane vihmavari” toob teatrilavale kahe õe lapsepõlvemängud ja lusti, rõõmud ja tujud – ning vihma, mis kõneleb ladina keelt. Betti Alveri tuntud luuletuse põhjal on sündinud sõnadeta lavastus, mis on mõistetav vaatajatele alates kolmandast eluaastast.
Lavastaja Karl Sakrits: Kirjanik Betti Alver on luuletajana mulle südamelähedane olnud juba lapsepõlvest. Oleme Bettiga mõlemad ju sama kodulinna, Jõgeva lapsed, ehkki sündinud ja elanud väga erinevatel aegadel. Seega ei ole ma Bettiga küll kunagi kohtunud, kuid tema luulet lugedes tunnen siiski, et oleme tuttavad.
Betti Alver ise on öelnud, et selles loos pole midagi juurde luuletatud – kõik juhtus täpselt nii nagu kirjas on. Mina siiski luuletasin juurde – enda ja näitlejate lapsepõlvemängude põhjal. Nii sündiski pea sõnatu lavastus, mis, ma usun, pakub palju rõõmu praegustele ja äratundmist endistele lastele.
Mängivad Laura Nõlvak ja Kaisa Selde
Dramaturg ja lavastaja Karl Sakrits
Kunstnik Gerli Mägi
Helilooja Vootele Ruusmaa
Valguskunstnik Triin Rahnu
Kestus 30 min
Vanusele 3+
Lavastuse arutelu toimus 20. oktoobril kell 13.00 ja vaadata saab siit: https://naksfestival.ee/landing/bc/0cQZOWR4zl/cATK...
Kaasaegse tsirkuse Ilmatila “Atlas” on üllatusi pakkuv etendus maailma tajumisest ja arusaamisest, kuidas suunad ja skaalad muutuvad, kui mõni element on ootamatus olukorras.
Atlas on peresõbralik etendus kombineerides kaasaegset tsirkust, animatsiooni ja arhitektuuri, ühendades Ilona Jäntti õhuakrobaatikat Tuula Jekeri videoprojektsioonidega. Üllatusi täis etendus maalib pildi maailma mõistmisest ja tajumisest. Sellest kuidas muutuvad suunad ja skaalad, kui mõni element on ootamatus asendis. Samaaegselt jutustab Atlas loo põgusatest, kuid sisukatest kohtumistest mis ulatuvad kosmose kaugematest otstest meresügavusteni välja.
Atlas is a family-friendly mix of contemporary circus, animation and architecture that combines Ilona Jäntti’s aerial acrobatics with Tuula Jeker’s projections. The suprising performance paints a picture about understanding and perceiving the world: how directions and scales change when some element is in an unexpected position. At the same time, Atlas is a story about fleeting yet meaningful encounters from the far reaches of space to the depths of the seas.
Lummav, nõiduslik - see toob määratu universumi otse meie sülle mikrotasandile. (Helsingin Sanomat, 23.8.2019) Jeker´i joonistustega tekitatud arhitektuurilised ruumid ja avarused on hüpnotiseerivad. Nad muudavad oma kuju ning suunda rabaval moel. (Demokraatti 27.8.2019)
Idee, koreograafia ja esitus: Ilona Jäntti
Idee, stsenaarium ja animatsioonid: Tuula Jeker
Valguskujundus: Kauri Klemelä
Helikujundus: Saku Kämäräinen
Produktsioon: Ilmatila
Kaasproduktsioon: Helsinki Festival
Toetajad: Cirko – Centre for New Circus, the Finnish Cultural Foundation, Finnish Cultural
Institute in New York, Arts Promotion Centre Finland, Samuel Huber Foundation
Koostöö: Stoa cultural centre
Esietendus 22. augustil 2019 Helsinki Festivalil, Stoas
Kestus 30 minutit
Etendus on kõigile, alates 4. eluaastast
Improteatri IMPEERIUM liikmed on kutselised näitlejad, kes lisaks IMPEERIUMile kuuluvad teiste Eesti teatrite draamatruppidesse või tegutsevad vabakutselistena erinevates teatri-, tele- ja filmiprojektides.
Peale näitlejate on IMPEERIUMis ka andekad muusikud ning suurepärased valguskunstnikud, kes aitavad levitada improarmastust Eestis. Impros ei tea keegi, mis juhtuma hakkab, kuid kõik on võimalik!
“Kujutluse võim ehk koomiliste sketšide õhtu” on etendus improteatri lühivormi mängudega – lühikesed improviseeritud sketšid, kus näitlejad pannakse ootamatutesse olukordadesse.
Näha saab kohapeal sündivaid kaasahaaravaid stseene, humoorikaid tegelasi, lauluhitte jm. Etenduse kulgu saab iga pealtvaataja ise soovi korral suunata, sest meie etendusel sünnib kõik publiku silme all, teksti pähe ei õpita ja mängitavaid sketše varem välja ei mõelda.
Etenduse jooksul küsime publiku käest märksõnu ja nendest inspireeritult hakkavad sündima põnevad stseenid, lõbusad sketšid, kaasahaaravad laulud ja vaimukad karakterid, mida mitte keegi teine enam kunagi ei näe.
Improetenduse võlu peitub ootamatuses, situatsioonikoomikas ning artistide leidlikkuses.
Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab, kõik on võimalik ning see on meelierutavalt vaimukas!
Improteatri etendus ärgitab õpilaste kujutlust ja fantaasialendu. Lisaks näevad õpilased teistmoodi teatrit kui tavapäraselt – teeme lava peal teoks nende mõtted ja sütitame huvi ka kõige teatrikaugemas õpilases. Annab noortele suure hulga positiivset hoogu!
IMPEERIUMis tegutsevad kutselised näitlejad Kati Ong, Merilin Kirbits, Rauno Kaibiainen, Maarika Mesipuu-Veebel, Maarius Pärn, Tarvo Krall, Mairi Tikerpalu ja Erki Aule, muusikud Ragnar Toompuu, Madis Kreevad, Madis Jürgens ning valgustaja Mario Saarik.
Laval on Maarika Mesipuu-Veebel, Kati Ong, Erki Aule, muusik Ragnar Toompuu, valgustaja Mario Saarik.
Kestus kuni 1h
Noortele ja täiskasvanutele
Ladinakeelne sõna ’imperium’ tähendab võimu. Soovime vallutada kõikide eestlaste südamed ja tekitada maailmakaardile veel üks improrõõmust tulvil maa, kus inimesed väärtustavad koostööd ja loovust ning kus valitseb kujutluse võim.
Head eesti muinasjutud uues võtmes! See teatritükk on maiuspala igas vanuses jutuhuvilistele, kes on valmis kohtuma lugudega elust ja surmast, noortest ja vanadest, sõpradest ning vaenlastest. Kes tahavad, et laval kogu aeg midagi juhtuks - midagi naljakat, jubedat, tobedat, üllatavat või liigutavat. Me mõtlesime neid lugusid tehes eelkõige noortele 9+, kes võib olla enam muinasjutte ei loe, kuid äkki meil õnnestub neid üllatada!
Vaataja ees rulluvad jutuvestmise ning haaravate muusikaliste piltide toel lahti mõnusa huumoriga vanad lood koolnutest, inim-ussidest, sõbralikust Surmast...Lood, kus ennast maagiliste olendite ja muinasjututegelaste taga peidavad täiesti tavalised inimesed. Need, kes teevad vahel valikuid, mis pole arukad, otsuseid, mis on isekad. Eksivad ja püüavad parandada oma vigu. Saavad üle läbipääsmatutena tunduvatest takistustest ja panevad meid uskuma, et lõpuks võidab ikkagi hea.
Laval näitleja, jutuvestja Liia Kanemägi
Lavastaja Jaanika Juhanson,
kunstnik Sander Põldsaar,
muusikaline kujundus Tarmo Kivisilla
Tehniline heli- ja valguslahendus Mait Visnapuu
45 minutit, eesti keeles
Noor 9+
Lavastuse arutelu toimus 18.oktoobril kell 18.00 ja seda saab vaadata siit: https://naksfestival.ee/landing/bc/0cQZOWR4zl/0W_w...
LEO on mõtlemapanev, naljakas, sürrealistlik ja üllatavalt liigutav teos. Etendus esitab väljakutse kõikidele meeltele pannes proovile reaalsustaju läbi elava esituse ja videoprojektsiooni. LEO paneb publiku liikmed mõtisklema, milline tee läheb üles ja milline alla.
LEO on tavalise mehe ebatavaline teekond, kelle maailm muutub füüsiliselt vabaks. Me leiame LEO väikesest toast üksnes oma väikese kohvriga aega veetes. Aja möödudes mõistab LEO aina enam, et tema maailm ei pruugi olla selline nagu talle tundub.
Arusaama kasvades muutub LEO häiritusest ebakindluseni, uudishimuni, ning lõpuks mängulustini. LEO mitte ainult ei tunne naudingut oma uudsest olukorrast, vaid leiab uusi ja nutikaid viise kuidas seda ära kasutada.
LEO väsitab end mängides oma uues maailmas kuni mõistab, et ta on endiselt üksi. Siiski, pakub LEO kohvrike talle uue, täiesti ootamatu viisi, kuidas tunda end kui kodus. LEO rada läheb läbi ootamatute seikluste, õhuliste ja uneliste, kuid ta leiab end taaskord… üksi.
Kaotanud enesekindluse, mõistab LEO, et ta peab murdma lahti oma vangistuses ja sellest ängistavast toast. Oma vabanemisotsingutes pöördub LEO oma varasemalt kogetu poole, kuid leiab abi ka kõige ebatõenäolisemast paigast: iseendast.
Olles läbi uurinud oma unenäod ja soovid ning taastanud oma elujanu, on LEO viimne retk vast ehk kõige tähtsaim: retk leidmaks vabadust.
LEO is a mind-bending, funny, surreal, and surprisingly touching work that challenges the senses and tests perceptions of reality through the clever interplay of live performance and video projection. LEO leaves audience members wondering which way is up and which way is down.
LEO is the unusual journey of an otherwise ordinary man whose world becomes physically unhinged. When we discover LEO, he is alone with just a small suitcase, whiling away time in a simple room. As time passes LEO becomes increasingly aware that all may not be what it seems in his world.
As his awareness grows LEO's reaction to his situation evolves from alarm and insecurity to curiosity and eventually to playfulness. LEO not only begins to enjoy his situation but finds new and ingenious ways to exploit it.
LEO exhausts himself playing within his new reality until he again realizes that he is alone. Then LEO's suitcase offers him a new, totally unexpected, way to make himself comfortable and at home.
This path leads LEO to new unexpected adventures through worlds both ephemeral and imaginary until he finds himself, once again, simply alone.
With his confidence now shaken, LEO begins to accept that he needs to break the bonds of his confinement, this room holding him hostage. in his search for release LEO not only calls on all that has gone on before but enlists the aide of a most unlikely ally - himself.
Having explored his dreams and desires and exercised his lust for life, LEO's final odyssey is the most important of all… the quest for freedom.
Directed by Daniel Brière Creative Producer - Gregg Parks Original performer/idea - Tobias Wegner Set and Lighting Design - Flavia Hevia Video Design by Heiko Kalmbach Animation realized by Ingo Panke Performers William Bonnet, Julian Schultz, Tobias Wegner
Etendus on mõeldud kõigile alates 4. eluaastast.
NB! Etendus on järele vaadatav kuni 25. oktoober.
Lavasuse arutelu toimus 20.oktoobril kell 16.00 ja seda saab vaadata siit: https://naksfestival.ee/landing/bc/0cQZOWR4zl/SNcS...
Laulude ja nukkudega fantaasiamäng "MINA!" on lõbus oma mina avastamise lugu kõige
pisemale teatrisõbrale. Väikesed vaatajad saavad näha, kuidas sünnivad Kuu ja Päike,
millega tegelevad erinevad toredad loomad ning milliseid enneolematuid asju võib sündida
läbi mängu ja maailma märkamise.
„MINA!” lugu tegeleb välimise ja sisemise mina tundmaõppimisega. Välimise mina puhul uuritakse nähtavat, sisemise mina puhul seda, kas mina on suur või väike, hea või halb, lahke või sootuks kade. Teatrilava on seekord lavalt alla vaatajate juurde kolinud, et lapsed saaksid võimalikult lähedalt kogeda teatri võlumaailma.
Autor ja lavastaja: Maria Usk
Kunstnik: Annika Aedma
Helilooja: Mari Amor
Valguskunstnik: Martin Meelandi
Fotograaf: Mana Kaasik
Osades: Maria Annus (Vanemuise teater) ja Karol Kuntsel (Vanemuise teater)
Produktsioon: Tartu Mänguasjamuuseum
Kestus: 20 minutit
Vanusele: 1–4
18. oktoobril kell 16.00 toimus etenduse arutelu, mida saab vaadata siit:
Nagu džinn teekannust ilmub lavale Piip ja Tuut TV-st hooaja jooksul läbi vilksatanud kirju galerii koomilisi tegelasi: naerukoolitajad Helga ja Helmut, ilmatüdruk Ilma ja tema austaja Imelik, telefonitüdruk ja Ätt, taksojuht, räppar Sipsik ning nagu väikse suhkruna teevees on kohal ka Piip ja Tuut ise. Kahekesi panevad nad pöörlema karakterite karusselli, millist pole selles teatris varem nähtud. Noh, jääb vaid kohale tulla ja ulpida üheskoos meeliülendavalt mahedas piparmündimaitselises teevees.
Autorid, näitlejad, lavastajad:
Haide Männamäe ja Toomas Tross
Kestus veidi alla 1 tunni
Sobilik vaatamiseks kõigile, alates 5. eluaastast.
NB! Lavastus on järelvaadatav kuni 25. oktoober.
Järgmised etendused Sakala 3 teatrimajas: 4., 5. oktoober kell 12 ja kell 19, 6. oktoober kell 12. Piletid Piletilevist!
19. oktoobril kell 13.00 toimus etenduse arutelu, vaata seda siit: https://naksfestival.ee/landing/bc/0cQZOWR4zl/nI1z...
MOHAMED EL KHATIB “LA DISPUTE” / “TÜLI” (2019)
22. oktoobril kell 10.00 tuleb eesti keeles ettelugemisele prantsuse näitekirjaniku Mohamed El Khatibi noortetükk “Tüli”, mis on kirjutatud vestluste põhjal 8-aastaste lastega, kelle vanemad on lahutatud.
Kuidas nemad oma vanemate otsust läbi elavad?
Kuidas nad oma eluga edasi lähevad?
Milliseid küsimusi nad tahaksid oma vanematele esitada?
Näitemängu tõlkimist ja ettelugemist toetab Prantsuse Instituut Eestis.Ettelugemine kestab u 40 minutit, millele järgneb vestlus autoriga (modereerib Priit Põldma).
Vestlust tõlgib Maria Esko.
Lugemine toimub Sõltumatu Tantsu Lava saalis ja on jälgitav naksfestival.ee pealehel.
Näidendi lugemisel osalevad Kristjan Üksküla ning Emma Tross, Mathias Ausmeel, Anna Aurelia Kangur, Aksel Ojari, Anette Pärn, Mattias Nurga ja Oliver Reimann Piip ja Tuut Teatri noortetrupist. Lavastab Oliver Reimann.(Originaalis esitasid näidendit 8-aastased lapsed; eesti keeles loevad teksti 17-20-aastased noored ja üks kutseline näitleja.)
Eesti keelde tõlkinud Maria Esko.
Pr k dispute on tuline vaidlus, tüli, lahkheli või kokkupõrge. Selle esinemissageduse ja tõsiduse kaudu saab iseloomustada lahkumineku esmaseid sümptomeid.
Mohamed El Khatib on etendust kommenteerinud järgnevalt:
“Pariisi Linnateater kutsus mind kirjutama näidendit noortele. Et minu meelest oli kaalul põhimõtteline küsimus – kõnetada noori –, nentisin ma, et mul puudub igasugune võime „kirjutada noortele“. Ja nii ongi kõnealustele noortele parem... Seega otsustasin ma mitte kirjutada „noortele“, vaid noortest lähtuvalt või nendega koos.
Pärast esimest intervjuu seeriat juhuslikult valitud lastega erinevates sotsiaalsetes
keskkondades, panin ma juhtumisi tähele, et lõviosal neist on vanemad lahus. Kõik
kohtumised kinnitasid seda tendentsi: enam-vähem üks laps kahest elab ühe vanema või
vaheldumisi kahe vanema juures. Lahkuminek ja selle tagajärjed laste igapäevaelule on niisiis
nende murede seas kesksel kohal.
Mis on neil (lastel) lahkumineku kohta öelda? Kuidas neile sellest teatati? Kas nad teadsid seda ette? Aimasid seda? Kuidas reageerisid? Olid nad kaasatud? Kuidas nad seda igapäevaelus kogevad? Mismoodi tajuvad nemad oma õrnas elueas nii põhjapanevat sündmust?
Iga intervjuu lõpetuseks esitasin ma järgmise küsimuse: „Mida sa täna oma vanematelt küsida tahaksid?“ Ilmselt moodustasidki need küsimused selle manifest-lavastuse pinnase.
Nagu paljud teisedki küsimused, mis heidavad lapse tasandilt valgust vanemate lahkumineku
mõistatusele.”
